Lein

psühholoog

Lein võib olla nii romantilise suhte lõppemine, lemmiklooma kaotus, sõpradest või vanematest lahkumineminek, soovitud hindest või püstitatud eesmärgist ilmajäämine, kuid kõige rängemaks kaotuseks on loomulikult lähedase surm.

Lein võib täielikult halvata inimese senise füsioloogilise, emotsionaalse, kognitiivse, käitumusliku ja sotsiaalse toimimisviisi, mis väljendub erinevates sümptomites.

Leina võib iseloomustada kui dünaamilist protsessi, mis on ajas kulgev ja seda ei saa sõnastada. kui «paranemine», see on vaid kohanemise ja muutumise protsess,mis võtab aega.

Raskeimaks kaotuseks loetakse partneri või abikaasa surma, sest lisaks personaalse, sotsiaalse ja rahalise olukorra muutusele tuleb kohaneda ka täiesti uue sotsiaalse rolliga.

Lein on sageli somaatiliste haiguste vallandajaks, olles seotud kaotusest tuleneva stressiga. Füüsilises plaanis väljendub see immuunsüsteemi nõrgenemises, mis toob kaasa haigestumisi ja «murtud südame sündroomi», mis väljendub omakorda südamehaiguste riskis, isu kaotuses, iivelduses jne.

Kui ulatuslikult tungib lein leinaja ellu, selle määrab suurel määral surmale eelnenud suhte sügavus ja emotsionaalne seotus, sugulusaste, vanus ja sugu. Individuaalset reaktsiooni kaotusele mõjutavad surmale eelnenud suhte kvaliteet, leinaja psühholoogiline kohanemisvõime ja sotsiaalne toetus.

lein on pikaajaline ja kogemused jäävad leinajaga. Tuleb ka teadvustada, et lein võib kujuneda patoloogiliseks, traumaatiliseks või jääda leinajale lahendamata.

Leina võib patoloogiliseks ja leinaprotsessi mittelõppenuks lugeda, kui lahkunule mõeldakse pidevalt ka aastaid peale ta surma, otsitakse lahkunut ja igatsetakse ta järele sedavõrd, et kogu muu tegevus on halvatud. Sel juhul ei liigu leinaja oma eluga edasi.

Leinaprotsessi võib lugeda läbituks, kui ollakse võimeline surma tunnistama, ei tunta end sügavalt üksildase ja tühjana, mõistetakse, et elul on midagi pakkuda, ollakse võimeline looma emotsionaalseid kontakte, meenuvad lahkunuga seotud positiivsed mälestused ja suudetakse kohaneda eluga ilma lähedaseta.

Professionaalset sekkumist vajab inimene siis, kui lein hakkab sedavõrd segama, et ei suudeta tööl käia, koolis olla, raske on otsuseid vastu võtta, esineb probleeme magamise ja söömisega.