Psühhoteraapia noorukitele

Psühhoteraapia noorukitele

Olulisim erinevus noorukite ja täiskasvanute psühhoteraapias on prognoosi ehk paranemise võimalikkus. Kuna nooruki eas inimesel ei ole isiksuse struktuur veel lõplikult väljakujunenud, siis õiged sekkumised õigel ajal võimaldavad probleemide lõplikku lahendamist, mis täiskasvanute teraapias teatud probleemide puhul pole enam võimalik. Kuid otsus teraapiaks on vastutusrikas, kuna tööks noorukiga tuleb varuda motivatsiooni ja kannatust, sest muutused võtavad aega.

Töö noorukitega algab hinnangu koostamisega, kuna terapeut vastutab teraapia eest ja peab olema kindel, et tema sekkumise viisid on antud probleemide puhul sobilikud.

Oluline on, et kõik noorukiga seotud täiskasvanud, eriti lapsevanemad psühhoteraapiat toetaksid. Vajadusel viiakse läbi ka pereteraapia seansse, et kõik asjaosalised võimalikult hästi mõistaksid koostöö vajalikkust ja nii öelda „veaks vankrit“ ühes suunas.

Hinnangu koostamisel vaadatakse nooruki arengu kulgu, seda mõjutavaid tegureid, hinnatakse tema arengu probleemseid aga ka tugevaid külgi ning nooruki ja pereliikmete motiveeritust teraapiaks. Teraapias püütakse vabastada pingeid, mis pärsivad normaalseid arenguprotsesse ja toetatakse nooruki tugevaid isiksuse omadusi.  Psühhodünaamilise mõtteviisi kohaselt tulenevad psüühilised raskused arengulistest puudujääkidest. Probleemid võivad taanduda, kui areng uuesti käivitub. Kui patsiendil kujunevad uued meele töövahendid ehk representatsioonid ehk arenevad tema meelel uued sooritusvõimed. Selles peitubki psühhoteraapia mõte ja seda saab teha ainult nooruk ise. See on ka kõige suurem erinevus meditsiinilises  ja psühhodünaamilises ravis- ühelt poolt saab arst last ravida ka siis, kui laps on passiivselt nõus, teiselt poolt sõltub oluline ravitulemus just nooruki aktiivsel kaasatöötamisel. Ehk siis psühhoterapeut loob tööks sobiliku keskkonna, kus psüühilisel arengul võib olla võimalus käivituda. See eeldab, et nii nooruk kui ka vanemad on tööks motiveeritud.

 Kui hinnangus selgub, et nooruk ilmutab suurt vastupanu teraapiale ja kootöö osutub võimatuks, on vajadusel otsuseks, et psühholoogilisele nõustamisele tulevad nooruki vanemad. Lapsevanem(ad) õpivad noorukit ja tema arengulisi vajadusi paremini mõistma ning toetavad teda läbi keerukate ja ülitähtsate teismeea arenguprotsesside.

Niisiis on oluline, et nooruk oleks teraapiaks motiveeritud, lapsevanemad toetavad ja kaasatöötavad, siis on eeldused heaks prognoosiks probleemide lahendamiseks loodud. Tuleb meeles pidada, et psühhoteraapia on märkimisväärne investeering kõikidele osapooltele.